Sedatsioon või üldnarkoos – mis on erinevus?

Sedatsioon

Sedatsioon või üldnarkoos – mille poolest need protseduurid erinevad?

Mis on sedatsioon ja kuidas see protseduur erineb üldnarkoosist?
Väga palju on inimesi, kes kardavad hambaarsti ja hambaraviga seotud protseduure. Kui varasemalt kasutati suurema ravi korral nende puhul üldnarkoosi, siis alates aprillist on Sakala Hambaravis saadaval ohutum ja parem lahendus – sedatsioon.

Sedatsiooni korral rahustava toimega ravimitega tekitatakse kerge unelaadne tunne, mis võimaldab hambaraviprotseduuride rahulikku läbimist. See on organismile kergemini talutavam ja ohutum kui üldnarkoos.

Selleks, et pilt oleks selgem ja arusaadavam, selgitame täpsemalt üldnarkoosi ja sedatsiooni peamisi erinevusi.

Mis on üldnarkoos ja mis sedatsioon?

Üldnarkoos ehk üldanesteesia on ravimitega patsiendi viimine sellisesse teadvusetuse seisundisse, kus tal puudub igasugune reageering füüsilisele stimulatsioonile ja suulistele käskudele.

Sedatsioon viib hüpnootiliste ravimite abil patsiendi kergesse unelaadsesse seisundisse, kus inimene on emotsionaalselt ja füüsiliselt lõdvestunud ning rahulik, tundmata hirmu, kuid patsient on ärkvel ja vajadusel võimeline rääkima. Kõik elutähtsad refleksid on säilunud. Näiteks saab ta palve peale avada suud. Enamasti ei mäleta patsiendid hiljem ravimite toime tõttu protseduuri, mistõttu see aitab üle saada hirmust hambaravi ees.

Kuidas toimub üldnarkoosi ja kuidas sedatsiooni läbiviimine?

Üldnarkoosi läbiviimiseks asetatakse veeni peenike plastmasskanüül, mille kaudu süstitakse narkoosiks vajalikud ravimid. Kuna patsient anesteesia ajal ise ei hinga, asetab anestesioloog sügavas narkoosis patsiendile hingamisteedesse spetsiaalse hingamistoru (intubatsioonitoru), läbi mille aitab hingamisaparaat patsiendil hingata. Sissehingatavas gaasis on lisaks hapnikule ka anesteesiagaas, mis hoiab patsienti narkoosis. Kogu anesteesia aja on patsient jälgitud spetsiaalsete jälgimisseadmetega. Nii narkoosi kui ka sedatsiooni viib läbi selleks spetsialiseerunud arst ehk anestesioloog spetsiaalse anesteesia aparatuuriga.

Sedatsiooni puhul asetatakse samuti veeni plastmassist kanüül, mille kaudu süstitakse rahulikuks tegevat ehk sedatiivse toimega ravimit. Patsient on sedatsiooni ajal ärkvel, võimeline kõnelema ja liigutama, kuid rahulik ja ilma hirmudeta. Vajadusel, näiteks pikema protseduuri ajal, saab ravimit lisaks manustada. Kuna sedatsioonil ei ole valuvaigistavat toimet, tehakse hambaarsti poolt lisaks kohalik tuimestus.

Ohutuse tagamiseks ei tohi patsient süüa ega juua (kohvi, teed, mahla..) kuus tundi enne protseduuri. Vett ei tohi juua vähemalt kaks tundi enne protseduuri. Alkoholi tarbimine sedatsiooni päeval ega eelneval päeval pole lubatud. Samuti ei ole soovitav samal päeval suitsetada, närid närimiskummi ega tegeleda füüsilise koormusega. Palume võimalusel mitte lakkida küüsi.

Pärast hambaravi viiakse patsient ärkamispalatisse, kus saab puhata kuni kliinikust lahkumiseni. Kuni 24 tundi pärast sedatsiooni võib inimene tunda kerget uimasust, nõrkust, pearinglust või kõnnaku ebakindlust. Auto juhtimine on sedatsiooni päeval keelatud! Patsient peab anesteesia ja sedatsiooni järel minema koju koos saatjaga.

Millised on meditsiinilised riskid?

Üldnarkoos on tänapäeval suhteliselt ohtutu. Tõsiseid kõrvaltoimeid (anafülaktiline reaktsioon, südame või kopsude kahjustus, ärkvelolek, hamba vigastus…)  esineb väga harva (harvemini kui 1:10 000). Võimalik on segasusseisund, iiveldustunne, kurguvalu, ninaverejooks anesteesia järgselt. Patsiendi jaoks on üldnarkoosist ärkamine vaevalisem kui sedatsioon ja hambaravifoobiast sellega tavaliselt üle ei saa. Kõrvaltoimete vältimiseks kasutatakse spetsiaalset aparatuuri ning olemas on kõik vahendid esmaabi andmiseks.

Sedatsiooni riskid on minimaalsed, sest see ei mõju organismile nii kurnavalt kui üldnarkoos. Peamine oht on liiga sügav sedatsioon ja sellest tingitud hingamisfunktsiooni langus. Anestesioloog jälgib patsienti kogu protseduuri vältel nii visuaalselt kui ka spetsiaalse aparatuuriga, mis fikseerib kõiki olulisemaid parameetreid ohutuks ja efektiivseks protseduuriks. Sedatsiooniks kasutataval ravimil on lühiaegset mälukaotust tekitav toime, mistõttu sageli patsiendid ei mäleta hiljem hambaraviprotseduuri.

Millised on mõlema variandi näidustused ja vastunäidustused?

Üldnarkoosis hambaravi on näidustatud patsientidele, kellel on vajalik väga pikk hambaravi protseduur, näiteks hulgi hammaste eemaldamised. Samuti piiratud koostöövõimega patsientidele (nt puude tõttu). Lisaks kasutatakse üldnarkoosi eriti tundliku neelamisega patsientidel või kui patsient on lokaalsele tuimestusele allergiline.

Üldnarkoos on vastunäidustatud raske kroonilise südame- või kopsuhaigusega patsientidel. Riskid on kõrgemad lihas- või närvisüsteemi haigusi põdevatel patsientidel, samuti väga ülekaalulistel patsientidel . Üldanesteesia riske ja vastunäidustusi hindab ja otsustab koostöös patsiendiga alati eelnevalt anestesioloog.

Sedatsioon on näidustatud patsientidele, kellel on hirm ja ebamugavustunne hambaravi ees. Sedatsioonil absoluutsed vastunäidustused puuduvad, ainult rasedatele ja närvi-lihasehaigusi põdevatele inimestele ei tohi seda teha. Üldiselt sobib sedatsioon kõikidele, kes soovivad kogeda stomatoloogilisi protseduure valutult ja stressivabalt. Sedatsiooni võib teha südame- ja veresoonkonna haiguste puhul, see ei tekita arteriaalse vererõhu ebasoodsaid kõikumisi ega südamepatoloogia ägenemist.

Palju maksab üldnarkoos ja palju sedatsioon?

Hind on individuaalne, olevalt teie raviplaanist ja ravimite kogusest. Seega ütleb täpse hinna teile raviarst. Üldiselt võib aga öelda – sedatsioon on patsiendile soodsam kui üldnarkoos.

Alates aprillist pakub ka Sakala Hambaravi sedatsioonis hambaravi teenust!

 

Loe meie teisi blogipostitusi siit.

Sakala Hambaravi teenused ja hinnakirja leiad siit.

Kodulehelt leiad ka online-broneerimissüsteemi ja ülevaate meie personalist.